Vihmaallergia

Kui ma üle-eelmisel aastal esmakordselt Indiasse jõudsin, kogesin suurt imet! Mu allergiline nohu kadus esimeste päevadega ja tundus, et igaveseks. Hakkasin vaikselt sööma ka selliseid asju, mis Eestis mul kohe nina sulgesid ja silmad paiste ajasid – nagu piimatooted ja nisu. Mingi väike tundlikkus tekkis, aga see oli kiirelt mööduv nähe. Tagasi saabus ta mul kohe, kui kevadel Euroopasse jõudsin, ehk siis Amsterdami lennujaamas oli juba “tuttav tunne” taas olemas.

Eelmisel sügisel ootasin Indiasse-tulekut teadmisega, et saan siin vabalt hingata. Saingi, kuni Jaanuaris korraks ära pidin käima üle piiri. Siis olin kohe nohus(ja mitte ainult nohus :))! Veebruaris teises osariigis hiileri juures olles, sai mu nohu ja selle taust korralikult läbi võetud ja vabanesin sellest, mis aastatega sinna oli juurde kogunenud. Aga tundlikuks olen ma sündinud ja sellega pean ma lihtsalt õppima hakkama saama igas olukorras. Ega ma ei teadnud, mis olukorrad mind siin ees veel ootavad.

Goas oli ninaga kõik korras ka vihmaperioodi alguses, aga siis hakkas asi käest minema. Niiskus õhus ei saa suureneda enam kuskile, see on niigi 100 %, aga kõik hallitab ja kasvab, mis seisma jääb kasvõi üheks päevaks.

Nüüd olen taas vist asja kontrolli alla saanud, aga see oli päris keeruline tee. Usun, et ka tugeva immuunsüsteemiga inimestele tuleb kasuks, kui nad teavad, mis mõjud võivad kaasneda, kui olukord mingil põhjusel pingelisemaks muutub. Ei heieta pikemalt, vaid panen punktide kaupa kirja seni läbitud õppetunnid:

1.Pesupulber, millega majaomanik peseb voodipesu! Ma ei kujutanud ette, kuidas siin on võimalik voodipesu kuivatada pideva sajuga ja soostusin selle teenusega. Oma riided pesen küll käsitsi – neid ju sellises palavuses palju pole :). Aga igal nädalavahetusel tekkis tugev allergiahoog. Selgus, et nad pesevad siin pesu Arieliga. Seda pole ma Eestis kunagi kannatanud. Ütlesin seda ka, aga ega palju variante siin teisi ei oleks. Hakkasin nüüd ise pesema kõike käsitsi. Tõmbasin pesunöörid üle toa ventilaatori alla ja nii siin nüüd kõik tilgub, sees ja väljas. Aga mingi valemiga see pesu ikkagi lõpuks ära kuivab, kui ventilaator on maksimumi peal. Tingimus, et uksed-aknad peavad lahti olema…..

2….ja kui uksed on lahti, siis tormab sisse sääskede armee. Neid tuleb kuigipalju ka kinniste uste-akendega, sest siin on piisavalt suured vahed. Avastasin, et sääsed tekitavad mulle samuti allergiat. Need ehk ei ole mingid erilised sääsed. Aga on ju loogiline, et kui su immuunsüsteem on kergesti haavatav ja peab tegelema iga sääsehammustusega, et seda mürki kehast eemaldada ja muudkui nõuab selleks energiat pidevalt… Momendist, kui sain omale teise sääsevõrgu ja istun nüüd nagu kindluses ka söögilaua taga, on sellega olukord tunduvalt paranenud. Eks see võrgu alla ronimine ja väljatulek on ka veidi tülikas, eriti toiduga :)). Aga mulle on see lahendus. Allergia vallandub mul alati ühtmoodi – piisava arvu sääskedega läheb nina kinni ja silmad paiste ja kestab lõputult…Sääsemürki ma oma tuppa ei lase. Ja need tossavad spiraalid tekitasid mu ninale sama reaktsiooni.

3. India pähklid. Internetis oleva info põhjal peetakse India pähkleid üheks kõige harvemini allergiat põhjustavateks pähkliteks. Mitu nädalat tagasi ostsin kohalikust hulgimüügiletist mitmekilose paki, kuna hind oli poole odavam kui poes väikepakendites müüdavatel. Olen neid varem palju söönud ja pole mingeid probleeme täheldanud. Nüüd tekitas peotäis pähkleid korraliku reaktsiooni paariks päevaks. Aga neid pähkleid eksporditakse alati röstituna, mitte toorelt. Siin hulgipakendis ei olnud nad röstitud. Ka selle tõeni pidin jõudma läbi oma nina! Nüüd praen neid pannil enne kui söön, ahju pole.

4. Temperatuur ja tõmbetuul – see on huvitav seos! Mul pole toas termomeetrit, aga mu nina reageerib kohe, kui olen AC-ga temperatuuri veidi alandanud ja ventilaatorid mõlemas toas töötavad. Kui väljas ja sees on vähemalt 28-30 kraadi, siis võin ma istuda ükskõik kui tugevas ventilaatorituules, uksed -aknad lahti ja midagi ei juhtu, hea kerge hingata. Niipea kui temperatuur paar kraadi madalam, pean ühe venti välja lülitama ja keerama pöördeid vähemaks, muidu kohe nina reageerib.

5. Vaatamata tõmbetuulele ja niiskusele, peab iga päev pesema ohtra veega üle kõik põrandad. See tundus alguses täiesti mõistusevastane, sest niiskust isegi palju ja kuivamine võtab aega. Aga kohe hakkab arenema hallitus. Ja kui jääb üks päev pesemata, siis järgmisel päeval keerutab ventilaator juba mingid arenevad eosed ja osakesed üles, mis on mu ninale piisav, et sellest teada anda.

6. Eestis tekkis mul allergia koduloomadele, igasugustele. Ei pidanud olema ühes ruumis, ka hobusele ei saanud enam lähedale minna. Nüüd avastasin, et kui mingi vihmahoo vahepeal tänavale lähen ja seal koerte-või lehmakari vastu tuleb…ja neid tuleb pidevalt  😊, siis on mul tõesti vajagi see rätik, mida kaelas kannan politseile maskina ettenäitamiseks, nina ette tõmmata. Ma ei tea, mida need loomad mulle saadavad, aga paistab, et läbi see rätikust kohe ei tule. See probleem tekib siiski vaid vaikse ilmaga majade vahel, kui õhk on paks ja üldse ei liigu. Mere ääres pole seda kunagi, kui seal olen koertele süüa viinud. Ja neile piisavalt lähedal. Nüüd on siis olukord, kus koerad ja lehmad on võtnud üle politsei funktsiooni mu maski olemasolu kontrollida: )))

7. Riideid ei saa kapis hoida. Üldse midagi ei saa kapis hoida, sest kohe hallitab. Ja kapiust avades nina reageerib. Kapiuksed lahti ja sahtlid pärani neil vähestel momentidel, kui sadu lakkab.

Nüüd on veel üks probleem jäänud! Meie maja wifi on vihmale sama tundlikuks muutunud, kui minu nina. Neljas päev on see enamasti välja lülitunud seisundis ja midagi selle kallal tehakse, kuid seni tulemusteta.