Vegetaarlus vs liha söömine

Mõeldes maakeral ringi siblivale 8 miljardile inimesele (kirjutamise hetkel on see arv 7.821985….jooksev number ), kes vajavad kõik iga päev süüa, suunab mõistus ja ellujäämisinstinkt otsima ja tegema valikuid, mis oleksid maale vähem koormavad. Olen isegi katsetanud läbi toortoitluse ja taimetoitluse – mitte küll pikalt, aga niikaua, kuni keha hakkas millegagi märku andma, et on vaja muutust.

Igaüks võib kerge sõrmeliigutusega leida internetist, kuipalju kulusid kaasneb liha tootmisega, kuipalju taimede kasvatamisega ja lisaks kõik need kõrvalmõjud, mida paljudes kohtades ridade vahelt välja saab lugeda.

Mida siis inimene peaks sööma, kui tahab olla terve ja hoida elukeskkonda niipalju kui võimalik? Tõde on see, et kuni meil on füüsiline keha, peame me teda toitma vastavalt sellele, kuidas me teda kasutame, kuipalju temalt nõuame ja kui võimekad ja leidlikud me ise selle juures oleme.

Kui inimene õppis toitu töötlema, hakkasid arenema kiiremini tema meeled ja need omakorda suunasid teda rohkem järgima oma isusid, maitseid, uimastavaid lõhnu…jne. Meeletoit võib anda väga suure koguse päevasest energiavajadusest. Kas ja kui kiiresti me liigume selles suunas, et meeletoit annaks meile rohkem energiat kui see, mida me omale suu kaudu sisse manustame?

Mina tundsin, et kuigi keha on võimeline taimetoiduga hakkama saama, teatud tingimustel, siis valikuid tehes ei tohi ära unustada ka inimestega suhtlemist.

Peale loomsete valkude, rasvade ja muu ainelise saame me lihast “kõrvalmõjuna” kaasa ka loomade kogetud hirmu, elujanu, agressiivsuse….

Kui taimetoitlane ja lihatoitlane hakkavad vaidlema millegi üle, siis mis te arvate, kumb jääb peale?

Kui hunt ja jänes hakkavad vaidlema, siis mis te arvate, kumb jääb peale?

Kui võilill ja jänes hakkavad vaidlema?

Mis ma tahan öelda? Kui ma olen pikalt olnud taimetoitlane ja viibin koos lihasööjatega, siis mul on väga raske nende emotsioonide ja hirmudega toime tulla. Tundlikul inimesel on palju avatud energiakeskusi, mille täidavad ümbritsevad inimesed oma energiaga. Ma pean ise sööma liha selleks, et oleksin võimeline nende energiat ära tundma ja sellest vabanema. Taimetoitlaste kogukonnas, mis ise ennast majandaks oleks see võimalik ja ei tekiks ilmselt mingeid probleeme. Selleks on ka ammu juba tuntud praktikaid piisavalt – miks inimesed käivad ja elavad ashramites? Ka vastupidine efekt toimib nähtavalt – kui lihasööja satub taimetoitlaste gruppi, siis on tema sagedus nii erinev, et ta ei suuda kohati üldse aru saadagi, millest räägitakse.

Jutt on siis nendest inimestest, kes on tundlikumad teiste energiale. Kellel on endal piisavalt energiat, see teeb oma valikud ainult enda keha vajadustele mõeldes ja liigub edasi oma valitud rada.

Paistab, et ühiskonnas hakkab tekkima mitmeid paralleelmaailmu, kus suheldaksegi vastavalt oma sagedusele. Need inimesed, kes on ümbritsevate energiale tundlikumad, ei ole siia tulnud mitte põdema ja põgenema, vaid selleks, et erinevusi tajuda ja neid tagasi peegeldada arusaadavamas vormis. Kui võtad vastu teiste energiat, siis peavad olema vahendid sellega hakkama saamiseks, et ise ka terveks jääda. Mitte just hammas hamba vastu; see ei tähenda hirmule hirmutamisega vastamist ega samade väljendite kasutamist, vaid suutlikkust tajuda ära teise inimese hirmu piirid ja põhjused.

Kui tundlikke inimesi ei oleks, siis tekiks kiiresti konfliktid erinevate sagedustega inimeste vahel, sest nad ei saa teineteist kunagi mõistma…ja kõigil ongi õigus, sest nad ei näe sama pilti.

Kõik tundlikumad inimesed, empaadid ja ka terapeudid, kes pidevalt teiste energiatega tegelevad – vaadake, kes on teie sihtgrupp ja kes on teie ümber igapäevaselt. Teadlik lihasöömine saab vahel päästa nii teid ennast, kui aidata mõista teise inimese probleeme palju paremini.