Disain ja Depressioon

Igas olukorras on olemas lahendus. Mõni on peidus. Ja mõni tuleb ära oodata. Tahan kirjutada veidi depressioonist, mida ametliku statistika järgi on kogenud iga viies inimene.  (Mina kaasa arvatud, hulk aastaid tagasi….)Aga mitteametlikult kindlasti palju rohkem.  See on seisund, kus inimene kaotab kontakti oma energiaga.  Kas on tekkinud pidev energia  väljavool või on takistatud selle lisandumine.

 Lahendust ei paista kuskilt ja see on seotud tihti teiste inimestega. Paraku puudub energia, et olukorda muuta. Isegi mõtlemiseks selle üle jääb teda väheks ja nii ongi ainus tunne lootusetus. Antidepressandid võivad korraks raskuse meelest lahti ühendada, aga kui põhjus alles jääb, siis on see vaid ajutine kergendus.

Inimese energiakaarti lugedes on üsna lihtne leida energiaallikad ja blokeeringukohad. Kuid need on kõigil erinevad. Ja vahel tuleb seal kaevata päris sügavale,et inimene ise ära näeks need sissevoolu -ja väljalaske avad, mida ta ise saab puhtana hoida. Keegi ei satu meie teele juhuslikult. Ta kas aktiveerib ja ühendab meis midagi või õpetab ja pakub kogemusi. Mõlemad viivad elus edasi, kuid võivad muutuda ka takistuseks. Kui keskendud ainult oma kohustustele, siis muutuvad need takistusteks. Niipea kui joonistad oma pildi suuremaks-  laiendad seda tegevust oma mõttes, siis avad end sellega kaasnevale energiale ja tekib uusi võimalusi.

 Kaks meest laovad müüri. Kui palju on vastuseid küsimusele , mida ta teeb?

Esimene mees vastab: laon müüri.

Teine mees vastab: ehitan templit!…

Meie disainikaardis on kõigil olemas elurõõmu värav ja kriiside värav. Mõnel on need aktiivsed, teisel mitte. Kuid see ei tähenda, et esimese väravaga inimesed rõõmust aina rõkkaksid ja teise omanikud ühest kriisist teiseni end lohistaksid. Kõik oleneb sellest, kuidas neid energiaid kasutada ja nii enda kui teiste heaks tööle panna. Kasutada seda aga tuleb, sest muidu ta jääb meile seespoolt pingeid tekitama.

Kuna me kõik oleme unikaalsed, siis on küsimus pigem selles, kuipalju me julgeme olla meie ise, sest keegi ei saa meile seda ette näidata. Mina saan näidata kätte selle osa, mis on sündimisest saadik igaühel endal olemas, ka siis, kui see on siiani peidus olnud. Tegelikult pole miski päris peidus olnud, vaid lihtsalt mõnel märkamatul moel rakendatud.

Kui me surume oma energia mingil põhjusel maha või ei leia võimalust selle rakendamiseks, siis ei saa me kuskilt juurde, see ei kasva.. Ja kui oleme oma elu korraldanud nii, et pidevalt peame midagi maha suruma, siis ongi depressioon käes.

 Mida saab teha antidepressant? Neid on töötatud välja mitmesuguseid ja toimivad kesknärvisüstemi mõjutades erinevates kehaosades.  Osad tõstavad ajus serotoniini taset (õnnehormoon), teised  melatoniini (unehormoon)  taset, kuid need kõik mõjutavad kuidagi hormoonide tasakaalu, mida tegelikult peaks reguleerima keha ise oma igapäevaelu toimingutes. Isegi kui kaasnevaid kõrvalmõjusid ei oleks, ei saa antidepressandid ravida, sest ei eemalda põhjust.

Hormoonide tasakaalu saab reguleerida ka oma disainikaarti tundes, sest iga energiakeskusega on seotud mingid näärmed füüsilises kehas, mis osalevad hormoonide tootmises. Mõnel inimesel on vaja pidevalt adrenaliini, teisel peab ego end hästi tundma, kolmas vajab enda ümber püsivalt harmooniat….igal disainil oma eripärad.

Depressioonis inimesele võib tunduda, et kui ta ka põhjuse teada saaks, ei suudaks ta ikkagi olukorda muuta, kui see eeldab suuremat elumuutust.  Aga iga muutus algab esimesest sammust. Suuremaks muutuseks tulebki teha ettevalmistusi. Selleks tuleb energiat koguda. Ja lappida kinni mõned augud, kust ta on seni välja voolanud.  Neid auke on üksinda väga raske leida, praktiliselt võimatu. Kui need on leitud, siis kogumisega saab algust teha kohe, sest disain näitab ära ka selle, kuidas seda salvestada saab.