Suured puud

Kui Eestis hakatakse midagi ehitama, siis kõigepealt tehakse plats puhtaks. Aga Indias mitte. Olenevalt muidugi objektist, aga siin võib igal sammul näha ehitisi, kas suuremaid või väiksemaid, mis on kerkinud puude ümber. Ometigi on siin looduses elu tihedam ja intensiivsem – puude ja okstega võivad tulla sulle majja sipelgad, sisalikud, närilised, ka maod. Ja seda ei saa väita , et siin oleks vähem torme ja puutüvede liikumist. Need ühenduskohad on kuidagi veekindlaks ja paindlikuks tehtud. Siin paar näidet, kuidas viigipuu ja palmid on kohandatud ehitistega.

Suured viigipuud on väga elavad ökosüsteemid oma väidetavalt kuni 70 sümbioosis elava teise liigi esindajaga. Nii et viigipuud on koduks oma kindlat liiki herilastele, sammaldele, seentele ja veel paljudele putukatele ja muudmoodi ronivatele liikidele. Nagu näha, on seda otsustanud teha ka mõni inimene, kes pool puud oma majja sisse on kasvatanud!

Kuidas ta kohaneb kõigi nende ülejäänud 70 kaasneva liigiga seal, on mulle raske ette kujutada.

Näiteks eile hommikul kui telefon helises, jäi mul nuga, millega juustu lõikasin köögilauale. Kui tagasi kööki jõudsin, oli laual sentimeetrilaiune must triip, mida enne ei olnud. Lähemalt vaadates oli see sipelgate kiirelt organiseeritud elav toiduliin noast mööda lauda ja lauajalga põrandani…..Missugune organiseeritus! Elan ju kolmandal korrusel! Arvasin, et siin käib asi veidi aeglasemalt. Aga ei! Järgmise tunni roomasin mööda köögipõrandat ja paigaldasin kahepoolseid teipe ümber lauajalgade ja külmkapi jalgade. Lauaga oli üritus edukas, aga külmkapiga vajab veel viimistlemist, vist – kas murti minu kaitseliinist läbi ikkagi ülespoole ronides kuskilt või olid need vähesed isendid jäänud enne peitu kuskile varjulisse kohta. Kui neid lisandub, siis tuleb leida läbipääsukoht üles.

Aga minu kööki ega rõdule viigipuu ei ulatu!

Väiksemate ehitiste puhul on asi lihtsam. Müügiletid ja nende katusealused on tihti puude vahele paigutatud. Ja nende katustega ei juhtu ka midagi, kui see vahel veidi rohkem liigub. Restorani ehitamine ümber suure puu on ka väga loomulik nähtus. Kui siin oleks kõik puud maha raiutud, mis ehitiste läheduses kasvanud – ehk kui oleks siin ehitusseadustik, mis ei lubaks mitme meetri läheduses olla puud – siis oleks Goa rannapiirkond täiesti lage ja kõle plats, kuhu inimesed vaevalt tulla tahaksid.

Kas palm toetub majale või maja palmile? Igatahes paistavad nad teineteisega hästi läbi saavat ja sedasorti sümbioosis toime tulevat.

Piirkonnas, kus on palju väikesi toitlustuskohti ja majutusi, võib vahel olla päris tegu uuel tulijal omale nime välja mõtlemisega. Siit võib lugeda igas käändes ja pöördes käänatud nimesid, kus segunenud omavahe inglise-, portugali-, hindi- ja veel mõni keel. Majutusasutused on enamasti saanud naisenime ja viitavad omanikule, kui väravatelt silte lugeda. Aga toidukohad üritavad üksteist üle trumbata ka nimega ja see siin jääks kahtlemata silma igale eestlasele, kes lähedusse satub….. 🙂

Oletan, et siin pole küll eestlasi tahtlikult püüdma hakatud, vaid lihtsalt esimene ja viimane täht millegipärast eemaldunud – aga ka sellisena on nimel piisavalt sisu, et pilku pöörata ja kujutluspilte luua.

Suured puud ei ole mulle mitte ainult pilditegemiseks huvitavad. Juba mitmeid aastaid olen tundnud, et suured puud annavad mulle energiat. Eriti reisides on see tajutav. Kõige lagedamaks raiutud paigaks oli mõni aasta tagasi üks linn Ungaris, kus ma läksin ekstra surnuaiale, sest mujal polnud enam ühtki puud alles jäetud. Ka seal oli vaid mõni üksik, sest nende tavad ja kombed veidi teistlaadi.

Puud saavad meile edasi anda Maa energiat, aga kõigil pole selleks vahendajaid vaja. Maa toidab inimeste naisenergiat ja naised, kellel on Juurtšakra aktiivne, peaksid sellega ise kergesti kontakti saama. Minul ei ole. Ja mulle on vaja suurte puude lähedust. Missugust liiki puud vaja on, sõltub kohast ja inimesest.

Siin tahtsin proovida alguses, missugune puu mulle kõige parem on. Katsetasin bengali viigipuuga, millele on religioonides omistatud suurt mõju kogu ühiskonna kujunemisele. Minule ei mingit mõju. Aga kui toetasin selja ja käed vastu kookospalmi tüve, siis tundsin kohe energiat liikumas. …

Kui ma Indiasse tulin, siis sain õelt kirja hoiatusega – vaata, et sa pähkliga pähe ei saa! Kuulates öiseid kärgatusi, kui pähkel kukub vastu plekk-katust, siis võib kujutleda, missugune jõud seal kukkumisel on. Nii et sellist hoiatust tasub päris tõsiselt võtta. Ja uurides edasi, kas pähkel ka inimestele ohtlikuks võib osutuda, selgus, et see on üks suuremaid ohte, mis siin varitseb. Selle sajandi alguses oli tehtud isegi uuring, mille põhjal aastas saab keskmiselt surma 150 inimest maailmas, kes jäävad kukkuva pähkli alla. Võrdluseks – hai rünnaku ohvriks langeb väidetavalt aastas 5 inimest. Pähklite suhtes pole hirme, sest nad ju ei ründa sind sihilikult.

Sellegipoolest kiivriga ringi käima ei plaani hakata. Ja palmidega olen sõber edasi.

One thought on “Suured puud

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.