Maandumine talvekorterisse

Ei pidanud eelmises elukohas vastu ühte tervet kuudki. Oli küll looduskaunis koht ja tunduvalt puhtam ümbrus, palju ruumi ja ventilaatoreid, palju privaatsust – aga mis sa teed, kui telefon ei tööta ja internet on siis, kui juhtub ja sedagi jao pärast.

Uut elamist otsisin Calangutesse; käisin ka sealkandis luurel enne, et ehk hakkaks midagi silma, astuks lihtsalt sisse ja küsiks, sest paljudel on ruumide rendi kuulutused aedadel väljas. Olen mõnda aega lootnud leida kõrgema korruse korterit, kus oleks õhku rohkem ja sipelgaid ja sääski vähem. Leidsin ka Calangutest ühe sobiva pakkumise. Kui saime kohtumise kokku lepitud, siis korteriomanik tuli mulle lausa bike`ga järele, kui ütlesin, et mul on a 5 km jalutada vaja kohalejõudmiseks. Korteril polnud viga, teine korrus, kus ema ja 25-aastane poeg rentisid välja poolt maja. Kuulutuse peal oli kuu rent 16000 ruupiat, kui mina kohale jõudsin, siis mulle öeldi kohe 4000 rohkem. Keeldusin kohe, sest sain aru, et see oli hind valgele inimesele. Siis hakati vaikselt langetama ja jõuti ikkagi kuulutuse hinnani. Vist osutus lõpuks oluliseks küsimuseks – kas ma olen kristlane? – ütlesin, et ei käi kirikus, aga ristitud olen ja veel üht teist – rohkem minuga ühendust ei võetud…jumal tänatud :)))

Siis läksin istusin restorani, kus eelmisel aastal kirjutamas käisin ja teatasin kelneritele, et otsin elukohta. Olin ainus külastaja ja kogu staff hakkas mulle kohe korterit otsima ja helistama. See töö meeldib hindudele väga – lobisemine…. ja pidin väga täpselt kirjeldama, mida ma soovin. Lõpuks sain ühe telefoninumbri, mis pidavat olema täpselt mulle sobiv korter. Lasin siis end kohale sõidutada ja juba poolel teel muutusin väga skeptiliseks, sest tee viis jälle Candolimi teises suunas ja sinna kanti, kus ma eelmisel aastal elasin. Aga seekord koos väravavalvuriga majade kompleksi. Korteris üritasin otsida põhjust, mille kallal viriseda, et miks see mulle ei sobi, sest ma ei tahtnud Candolimi tagasi kolida. Otsisin ja otsisin – ja ei leidnud – aknast avanes ilus vaade, isegi vann oli vannitoas, millest ei osanud Indias unistadagi, rõdu oli avatud ja mitte naabritega ümbritsetud, ac, automaatpesumasin, 3.korrus… Lõpuks ütlesin, et ma ei taha Candolimi, sest seal on pidevalt elektrikatkestused – mille peale korterit tutvustav mees teatas, et korteris on generaator, mis kestab 4 tundi… minult võeti viimane argument! Kõik paistis tõesti sobivat, eriti see, et seal on palju valgust ja saab aknad lahti teha ja õhku liigutada ka ilma ac-ta. Esimestel korrustel on see mõttetu, sest õhk ei liigu nagunii ja ainult sääski tuleb sisse. Võtsin päeva mõtlemisaega ja hommikuks oli asi selge.
 Nii et algab taas uus elu!  Seekord vist üsna koeravaba. Tänavatel neid muidugi on palju, aga vahetus majaümbruses  mitte, sest seal on väravad suletud. Ja lehmavaba ka! Ookean lähedal ja kompleksis on ka bassein, mida ma vaevalt kasutan, sest kloorivett ma ei kannata. Vabas õhus pole selle lõhn vähemalt tunda ja ehk ma millalgi ikkagi katsetan. Ja üllatuseks hind on sama, mis eelmises kohas.

Pimeduse saabudes oli näha, et suurem osa kompleksi korteritest jäävad pimedaks – omanikud on kas välismaal, ega saa siia, või tulevadki India suurlinnadest ainult kuuks ajaks aastas siia puhkama.

Kui eile vastasin ühe sõbra küsimusele – kuhu ma siis kolisin? … et kolisin uuesti peatänava äärde, siis ta muutus murelikuks, et kas on tegemist ikka majaga….

See on maja ja päris ilus maja – rahustuseks siin ka üks pilt, mis tõestab, et on ka valgust piisavalt

vaade rõdult

Miljonivaadet küll pole, aga pildil rõdult paistavad palmid ja nende taga on ookean. Kõik ei pea näha olema, mõni asi võib ka tunda olla 🙂

Kolimispäeva õhtul andis otsad külmkapp, ka pesumasina voolik vajas vahetamist ja vannil puudus kork. Külmkapi sain teisel päeval korda ja täna peaks saama ka muud “iluvead” parandatud. Sääski tuli mulle alguses ikka piisavalt tuppa sisse, nii et panin aga jälle oma sääsevõrgu voodi kohale.

Kõige uskumatum asi, mis siin sai juhtuda, et mul õnnestus näha telekast French Openi tennise finaalmänge. Siinmaal ei tunnistata teleülekannetes naljalt mingit sporti peale kriketi. Aga mu kolimine juhtus just sellele ajale, kui finaalid toimusid ja kui mulle hakati näitama, kuidas telekat käima saada ja kanaleid tellida, …siis õnnestuski kohe kaheks päevaks tennisekanal saada. Mina ilma kohaliku pangakontota ei saa ise midagi online-ist tellida.

 Seekordne kolimine oli ilma kadudeta; basiiliku lehed olen ära söönud ja hibiskuse taim läks potis kenasti kasvama.   

Niisiis olen nüüd talveks enda arust paigas, sest nagu maailmas toimuvast võib järeldada, ei alga regulaarne lennuliiklus veel niipea. Kuniks viisasid Indiasse ei väljastata, ei ole siit ka võimalik kuidagi teises suunas liikumine. Siin on vihmad läbi saamas ja algamas suvitushooaeg. Vaadates ilmaennustust ta muudkui algab, sest igaks päevaks näidatakse nii vihma kui päikest.

16.oktoober aasta tagasi alustasin oma sõitu Indiasse. Varsti on aastapäev! Kohale jõudsin 18-ndal pärast korduvaid ümberistumisi, sest juba esimene ots reisist oli tühistatud….sel ajal oli võimalik leida asendus ja saada kompensatsiooni…

Uskumatu, terve aasta! Siin ei saa sellest aru, sest aeg oleks nagu suvesse seisma jäänud. Ja mul on alati tunne, et teil seal Eestis on külm, vaatamata lillepeenardele, marjakorvidele ja suvepiltidele, mida te postitate.

One thought on “Maandumine talvekorterisse

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.