…ja septembri lõpp

Kolimise hooaeg ei paista lõppevat. Mu telefonilevi ei parane kuidagi ja mobiilne ruuter ei suuda püüda signaali, mis lihtsalt iseenesest kaob. Seega – kui juba läks kolimiseks siis läks. Tuleb uus koht leida, sest pidev ootamine levi taga ei ole ka see tegevus, mis peaks päevi täitma. Lisaks on ilmnenud veel mitmeid asju, mida esimesel päeval kuidagi poleks näha-tunda saanud. Mu ruumides on kokku 4 ventilaatorit ja AC. Algul mõtlesin, et ma ei kasuta neid kõiki nagunii. Aga kui ei kasuta, siis õhk seisab ja kohe hakkab kuskilt midagi kopitama ja hallitama. Seega, kõik peavad täiel tuuril töötama. Elektriarve tuleb hiljem.

sellesama mäe taga ongi mu elukoht hetkel

Teisel päeval avastasin, et peale minu on siin veel elanikke. Keegi näris mind öösel ja ilmselt on need lutikad, sest kirbu hammustuse ma tunnen ära. Kuna saabusin siia keset tihedaid vihmahooge, mis jätkusid 4-5 päeva, siis ei saanud ka midagi ette võtta. See on siin üsna levinud, et igasuguseid sitikaid võib sigineda vihmaperioodil. Ja kui ma madratsi külili keerasin, siis ohoo, milline hallitus sealt vastu vaatas. Piisab üsna lühikesest ajast, kui korter on ilma elaniketa ja ventilaatorid välja lülitatud, et loodus asja enda kätte võtaks ja midagi arenema hakkab.

Õnneks tuli päike välja paar päeva tagasi ja ma vedasin oma madratsi üles katusele, kus kuumus ta kiiresti läbi küpsetas. Nii kuumutatakse rannas igal aastal kõik lamamistoolidel olevad katted läbi, sest ka need on suvi otsa enamasti kusagil hurtsikus hallitanud.

Kui ma õhtul oma madratsiga tuppa olin saanud, siis mõne aja pärast ilmus mu ukse taha majaproua, heatahtliku olemisega vanainimene, kes enamasti on kogu aeg naeratanud. Ta oli seekord üsna ehmunud olemisega ja küsis vigases inglise keeles: Kas ma tõin madratsi alla? Kuidas ma tõin? Kuidas see võimalik oli?

Ma ei saanud algul aru, milles asi?  Siis seletasin ja näitasin ja demonstreerisin õhus…ta ei suutnud uskuda, et ma selle suure laia ja raske madratsi (1,5x 1,8m) üksinda sinna katusele vinnasin. Kartis, et ma ta kuskilt servast ära lõhkusin lohistades. Aga mul on pikad käed! Kaks korda pikemad kui siinsetel pisikestel vanainimestel. Ja käeluudki on kõik terveks saanud ja lihased peale kasvatatud  Madrats jäi terveks, vaatasin spetsiaalselt üle kõik servad. Ja …vähemalt esimene öö oli küll täiesti putukavaba!

Veel teine probleem oli mul alguses, millega ei osanud midagi peale hakata. Sipelgad ilmusid köögilauale ei tea kust hordide kaupa niipea, kui sinna mõni puru pudenes. Ja siis ma avastasin, et nad tahtsid mind ikka korralikult proovile panna. Mu köögilaua alla olid nad teinud vahelao ja muudkui vedasid oma kandameid rodus mööda põranda plaadivahesid ja seina kusagile oma valdustesse. Koormakandjate rivile polnud algust ega lõppu. Selgus, et mandlite paki kilel oli servas väike pilu ja sealt siis kogu see voor kaevandamas käis. Likvideerisin nende laomajanduse, aga nende retked ei lõppenud. Tee oli selge ja küll midagi ikka kukub. Leidsin hea lahenduse, mis töötab uskumatult hästi. Soovitan kasutada, kui kellelgi veel sama probleem peaks tekkima. Lõikasin kahepoolsest teibist peenikesed ribad ja kleepisin ümber laua jalgade. Lõpuks ometi tekkis üks sipelgavaba pind kööki lisaks peale külmkapi. Seesama probleem oli ka eelmises kohas päris häiriv. Nädal aega on see teip edukalt töötanud ja vahetan kohe välja, kui see sipelgatele ületatavaks muutub. Aga hoiatus ka – kui keegi sama tahab katsetada. Teibiriba peab olema piisavalt peenike, muidu on oht end sinna iseennast sabapidi kinni püüda; kleidisaba pidi näiteks.

edukas näputöö lauajala kallal

Lõpuks avati Candolimis tänavarestoran, kus ma eelmisel aastal wifis istusin ja kirjutamas käisin. Enamus ajast on kõik lauad tühjad. Aga kui on külastajaid, siis need istuvad seal kõik maskides. Käisin ekstra küsimas, kas neil on mingid sisekorra eeskirjad, et ainult maskides tohib olla… Ei ole. Kliendid ei pea sees kandma maske, aga tänaval on kohustuslik. No minul on seni endiselt vaid rätik kaelas ja tõmban selle üle nina juhuks kui poodi vaja minna. Sinna ilma maskita sisse ei saa. Aga tänavale on õnneks juba maskita nägusid rohkem siginenud kui varem.

Miks inimesed restoranides maskides istuvad on endiselt lahendamata küsimus. Ja ilmselt jääbki. Sest ju see on kõige selle tulemus, mis nendeni jõuab ja kuidas käituma paneb. Hea et nad ikka julgevad üldse kusagile välja istuma minna. Ega toidukoha avamine ka siin kerge pole. Kui aastatega on välja kujunenud, et hooajaks saabuvad Goasse noored teistest India osariikidest turiste teenindama, siis nüüd on nendega vist kitsas käes esialgu. Eelmine hooaeg lõppes ju pagendusega või kuidas kellelegi ja ka teenuste turg võib olla siseturismi jaoks veidi teistsugune. Kaupade turg kindlasti. Põhja-India juveliirid igatahes on väga skeptilised ja kahtlevad, kas on üldse mõtet sel talvel siia tulla oma kauplusi avama, kui viisasid ei anta ja välisturiste ei tule. Hetkel on näiteks selliseid teateid näha tänavatel.

Ilm on siin juba rohkem päikseline kui vihmane. Vihma küll veel tuleb kohati, aga mitte laussajuna päevade kaupa. Ka ilmaennustused näitavad igaks päevaks igaks juhuks kõike korraga. Poest koju kõndides nägin tee ääres üht kummalist olendit, kes….oli küll juba surnud, aga muidu ei oleks ma sellist ka kunagi siin näinud. Lähemalt vaadates oli tegu nahkhiirega, kes oli ilmselt traatidesse lennanud või teel kellegagi kokku põrganud ja kelle kere oli korraliku kana suurune! Ma ei kujuta ette nende kokkutõmmatud tiibade siruulatust….Hakkasin uurima, kellega tegu ja suurust ja värvi arvestades on see tõenäoliselt lendrebane ehk Pteropus bat. Ja kohe hakkas tulema ette infot, et kahte liiki nahkhiirtel on Indias leitud seesamune viirus ja üks neist on seesama Pteropus…No palun, selline tema siis välja näeb. Ehk on ta oma otsa leidnud ka lihtsalt kellegi hirmust viiruse ees; kõik on võimalik.

nahkhiir

Siseturism on hoogu võtmas ja teedel on liiklus oluliselt elavnenud. Kuna mina hetkel rannapiirkonnas ei ole, siis siin on muidugi vaikne, aga loodus tühja kohta ei salli ja pinkidel puhkajaid jagub iga ilmaga. Ajalehedki kõik juba läbi loetud…

One thought on “…ja septembri lõpp

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.