Kõik on võimalik

Kui ma ühes varasemas postituses mainisin, et koerad ja lehmad on siinse keskkonna lahutamatu osa ja konsumeerivad kõik, mis ripakil ja nende seedimine vähegi välja kannatab—- siis selleks hetkeks ma polnud veel näinud, kuidas koerad tänaval kuivanud lehmakooke hammastega kraabivad tänavalt. Kook mis kook! Olin algul nii üllatunud, et ei uskunud oma silmi. Ei märganud ka pilti teha. Ja need koerad ei olnud sugugi väga nälginud olemisega. Neile toitu jätkub – tuleb välja, et teised koerad lihtsalt ei tea, kus see toit peidus on. Nüüd õnnestus siis video teha ära!

Siin nad nüüd lesivad ja ootavad sõbralikult, vähemalt need kaks keskmist, et millal lehmad ometi suvatsevad püsti end ajada ja neile laua katta.

Kuna tänaval peale neljajalgsete meie kandis palju liikujaid pole, siis ei ole ka ime, et nemad mu piltidele pidevalt jäävad. Nad siin millegipärast üllatavad mind ikka veel oma oleku ja reaktsioonidega – või pigem millestki mitteväljategemisega. Turul on olukord teine ja sealsete hundiseaduste saladustesse ei hakka ma tungima. Kuid olemas nad seal on, sest muidu ei pääsekski turule lihaleti lähedusse peale koerte mitte keegi. Hetkel on seal veel koerte ja kasside vahel kuigipalju ruumi, et saad ära hõigata, mida soovid. Ja see mees, kes leti kõrval istub, ongi järjekorras ruumi tegija ja kassiir.

Mõne ukse taga aga on järjekord pidanud liiga kaua ootama või on neil aeg kokku lepitud, millal äratus ja millal midagi jagama hakatakse. Üks on valvesse jäänud, et teised magada saaksid. See vist ongi see öine vahtkond, kes siin oma seadusi teeb ja piire valvab.

Vihmaperioodil on sääsed muutunud järjest vihasemaks ja kavalamaks. Kuna õhk on nagunii lämbe ja niiske, siis on neil paljunemiseks ideaalsed tingimused. Küllap nemadki võitlevad ja konkureerivad kusagil oma objektide pärast, sest nii järjekindlat pressingut igast ukse-ja aknapraost ööpäevläbi ei saa millegi muuga seletada. Mul on küll olnud aegu, kus ma püüan endale mõttes sääskede eraldamise müüri ümber luua, aga kui istud laua taga ja tahad kirjutada, siis ei saa ainult sääskedest mõelda. Kui ventilaator neile ülevalpool lendamise raskeks teeb, siis seda hullem on olukord laua all ja jalad kannatavad ikka päris tõsiselt. Olen tihti põgenenud läpakaga sääsevõrgu alla voodisse, aga selgus tõsiasi, et mu nina reageerib siin niiskuse käes ka arvuti kiirgusele. Niipea kui arvuti enda lähedale võtan või kõige hullem – põlvedele tõstan, siis on nina kinni ja silmad paistes. Kuni istun laua taga arvutiga, on kõik korras, v.a. sääskede pidu laua all. Talvel polnud sellega mingit probleemi, oli arvuti mul tihti põlvede peal. Aga mussoon kehtestab oma tingimused! Lõpuks leidsin lahenduse! : Ja see lahendus on nii hea, et ma juba kirun ennast, miks ma ometi varem selle peale ei tulnud, et koos lauaga samasuguse võrgu alla mahutuda. Muide, võrk on suurusega 4×6 ja mina poes arvasin, et tegemist on meetritega :))), et peaks igal juhul saama ennast sellega ümbritseda. Lahti harutades selgus, et mõõtühik on vist siin “jalg” või antakse suurust edasi ümbermõõduga. No sel pole enam tähtsust – peaasi, et ma koos laua ja arvutiga nüüd üleni võrgus olen, sest ainult internetivõrgust siinmaal ei piisa.

2 thoughts on “Kõik on võimalik

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.