Viirus ja tundlikkus

Miks on sellest viirusest saanud nii kõva tegija?
Selle algusest saadik olen huviga jälginud, mis tema ümber toimub ja kellel on kõige suuremad hirmud. On teada, et igal aastal sureb grippi vanu ja nõrgestatud või nõrga immuunsusega inimesi, mille peale üldsus ei vaevu kulmugi kergitama. Kas on üldse olemas selliseid vanadusse surevaid inimesi, kel pole mõnda haigust? Kui on rahvusvaheliselt kokku lepitud, et kõik surmad tuleks koroonaks nimetada, siis mis seal toimub? Mingi punktikogumise mäng? Kui majanduskriis on tulekul nagunii, siis on hea süüdlane leida ja kõik tema peale ajada? Aga milleks seda siis veel hullemaks teha?
Esitasin küsimuse, millega ma seda juttu siin alustasin oma Teejuhile.
Vastus on, et see viirus kohaneb ja muteerub kiiremini kui ükski teine.
Kui ma nüüd mõtlen sellele, kuidas ma Human Designi analüüse tehes näen inimeste immuunsüsteemi toimimist, siis on päris palju neid, kes on nüüd esmakordselt haavatavad.
Kes on olnud eluaeg tundlik ja pidanud katse-eksitusega või muul moel leidma lahenduse oma immuunsüsteemi kaitsmiseks, need suudavad end kaitsta samamoodi ka selle viiruse eest.
Aga see tähendab sisuliselt võitlust nähtamatu vaenlasega! Kui oled kord neid võitma hakanud, siis tead. Ja võid seda ka teistele õpetada, kes on valmis õppima.
Immuunsüsteemi tasakaal inimese energiakehas on väga tugevalt seotud hirmudega. Kui tugeva immuunsüsteemiga inimene hirmu omaks võtab on ta kohe haavatav. Ja tema ei ole kunagi pidanud võitlust nähtamatute vaenlastega. Tal pole selleks vajadust olnud. See on pannud teda alahindama ja naeruvääristama kõike, mida silmaga ei näe. Ta on lasknud end vahel ka vabatahtlikult vaktsineerida millegi vastu, mida soovitatakse – nõrgestades sellega oma immuunsüsteemi ja tekitades mingi ajutise kunstliku immuunsuse ainult konkreetsele haigustekitajale või viiruse vormile – aga ka sellele on tema immuunsüsteem vastu pidanud. Sest see andis talle enesekindluse, et ta on midagi enda heaks teinud ja ta on hirmudest üle.
Aga nüüd on olukord teine! Kaitsetuks võivad osutuda just need, kelle immuunsüsteem teenis neid seni laitmatult vaatamata kõigele. Need, kes pole tunnistanud nähtamatuid vaenlasi ega oska nendega võidelda. Arstidel on raske aidata, sest nende praktikad peavad olema tõestatud ja tunnustatud – mis protsessina võtavad palju rohkem aega kui viiruse areng järgmisele astmele.
See viirus seljatab akadeemilise meditsiini võimalused ja näitab selle nõrkust.
Need inimesed, kes on ise enda immuunsüsteemi usaldama ja toetama õppinud, ei pea kartma. See viirus ei erine nende jaoks eelnevatest, sest ka varasemad olid neile piisavaks õppetunniks.
Omades ise väga nõrka ja tundlikku immuunsüsteemi – see ju tegelikult sundiski mind Eestist talveks Indiasse sõitma – võin öelda, et kemplemine maskide kategooriate üle on kõige mõttetum vaidlus, mida ette kujutada täna. Mõned inimesed peavad oma elu pühendama detailidele ja andke neile selle eest andeks. Aga need, kes suuremat pilti näevad võiks ka sõna sekka öelda vahel. Mask võib kaitsta välise tolmu eest ja selleks võib ta olla ükskõik millest tehtud. Samuti võib ta mingil määral kaitsta otsese piisknakkuse levitamise eest ümbritsevatele, aga ka siis ei ole materjalil olulist tähtsust. Hirmu eest ta ei kaitse. Ja selle viiruse eest samuti mitte. Palju olulisem on hingata sisse värsket õhku, eriti värske on see põhjamaades peale lume ja maa sulamist, millega kaasneb looduslik õhu ioniseerimine. On ju külmumine ka maale puhastusprotsessiks – hallitused, seened, bakterid on oma töö teinud ja uus ring algamas, mida võib igaüks oma ninas kevade lõhnana tunda.
Maskis seda ei tunne.
Ka mina panin siin maski ette kui poodi sisenesin, sest ilma selleta ei lastud sinna. Ma ei vaidle, sest kui kohalikud inimesed on nii oma hirmud maandanud, siis las olla. Peale 2 kuud karantiini on aga suur osa neist siiski sellest maskiballist tüdinud ja vähemalt lähim pood juba maskid unustanud. Kuigi sellest teavitav rebenenud silt veel lehvib endiselt uksel…
Inimese immuunsüsteemile on parim, mida me teha saame -hirmude vähendamine ja enesekindluse tõstmine. Kuidas teda tasakaalus hoida ja kaitsta ning kellel seda eriti teha oleks vaja, sellest kirjutasin juba eraldi artiklis nais-ja meesenergiast ja immuunsüsteemi tugevdamisest blogis.
Kui mõelda, mis toimet inimese kehas peaks omama vaktsiin, mis suudaks kiiresti areneva viiruse peatada, siis on see hoopis midagi muud kui senised vaktsiinid. See peab pärssima hakkama ka inimese arenguvõimet. Arvestades sellega, mis ravi kasutatakse vähirakkudega võitlemiseks – kiiritamine, mis tapab ka teised elavad rakud, siis pole kahtlust, mis tasanditel uuringud käivad. Vähemalt selliste toimeainete uuringud, mis arenevat viirust tegelikult ka mõjutada suudaks.
Inimesed, kes keelduvad ise vastutamast oma tervise eest ja soovivad, et keegi teine selle võtaks – neid inimesi on alati, võivad selleski näha mingit pääseteed. Ega kõik ei soovigi areneda. Ja neid ei saa selle eest hukka mõista, kui see on nende valik. Ka neil on siin maailmas ja elus oma asjad ajada. Aga väga suur osa on juba võtnud ja veel valmis võtma ise vastutuse ega vaja tegelikult mingeid mürke ega vaktsiine.
Mõelge siiski sellele enne , mis variandid on ees ootamas – kuniks hirmude ja meelitustega oskuslikult põimitud kampaaniad meeled pimestavad ja avavad tee kusagile, kust tagasi pöörata pole võimalik.

One thought on “Viirus ja tundlikkus

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.