Hakkame ellu ärkama

India on jagatud maikuust alates eri värvi tsoonideks, mis näitavad kui karmid liikumispiirangud parasjagu kusagil kehtivad. Goa on roheline tsoon, siin pole ühtki viirusekandjat, aga enamik inimesi on endiselt veendunud maskikandjad. Kauplusse sisse ilma maskita ei saa. Aga see on ka ainus etendus, mis kättesaadav. Kõik avalikud üritused ja kokkusaamised on keelatud. Kuni mai alguseni olid ka kõik poed peale toidupoodide suletud. Inimesed võtavad siin korraldusi sõna-sõnalt – nad mõistsid seda nii, et ei tohi müüa ühtki kaupa peale toidukauba. Suures supermarketis olid kõik tööstuskaupade riiulid kinni kaetud – no milleks? Kuidas see liikumispiiranguga seotud on, kui inimesed kaupluses nagunii? Aga kui müüd tööstuskaupa võid saada trahvi! Ja trahvitegijad on hoolsalt valvamas neid piire. Põhjus, miks liikumispiirang on ei huvita sel hetkel enam kedagi, kui siis ehk mind. Mina maskeerin ennast vaid teiste rahustamiseks.

Kuna ma olen märtsi lõpust saadik oma käevigastusest paranenud, siis paigalpüsimine polnud raske. Lisaks käeluule sai mul viga õlaliiges ja sellele nüüd teen harjutusi, et teda korralikult liikuma saada.

Mai alguses kolisin teise elukohta. Hotellid ja külalistemajad on kõik endiselt suletud, taksod sõita ei tohtinud. Alguses arvasin, et peaks olema ju lihtne leida uut kohta, kui enamus majutusasutusi on tühjad. Turiste ju sisse ei saa, ka siseturiste mitte. Kõik lennutati minema ähvarduste saatel. Aga kui hakkasin otsima airbnb-st, siis seal oli vaid paar üksikut pakkumist, mis olid ruumi rendid eramajades. Majutusasutused pidid olema suletud. Minu silmis on sellised nõuded absurdsed, aga siin võeti kui paratamatust.

Nii ma siis valisin kolmest võimalikust pakkumisest ühe, mis rannale kõige lähemal. Takso tellis omanik ja seal pidin istuma kottide vahele peitununa, sest politsei ei tohtinud näha taksot sõitmas inimestega. Selline oli seaduse tõlgendus ja taksojuht ei saanud riskida litsentsi kaotamisega. Kohale jõudes leidsin, et olen saanud endale täpselt sellise eluaseme, mida olin jaanuaris ette kujutanud – piisavalt rahvarohkes kohas ja piisavalt privaatne. Detailidesse ei lasku, sest nende kirjeldamine läheks pikaks.

Vähemalt kaks nädalat on mul olnud pidevalt probleeme internetiühendusega. Telefoniga sain sisse oma meili ja fb-sse, aga mitte arvutiga. Avalikku wifit ju pole ja ainus võimalus seda saada on läbi telefoni hotspot´i. Aga seal tekkis millegipärast tõrge. Ja nii ma siis istusin ja nuputasin ja katsetasin. Tagantjärele tarkusena võin öelda, et kui kellegil on mitu seadet ja plaan sõita mõnega neist teise riiki pikemaks ajaks, siis on targem teha iga arvuti jaoks oma meilikonto, millega microsofti kontole sisse logida. Need on ju omavahel nüüd kõik ühendatud, ms, google, youtube pluss need teenuste keskkonnad, mille sisselogimiseks vaja oma meiliaadressi nagu airbnb…. Seal on nagu ringkaitse ees ja sa ei saa mitte midagi teha, kui ühes seadmes midagi lõpetad, siis oled lõpetanud kõigis. Mu eesti number on hetkel välja lülitatud. Ja kui süsteem hakkab minu isikut identima india numbriga telefoniga, siis hakkavad jamad peale, aga muud varianti isiku tuvastamiseks pole. Eriti veel kui samal ajal ka Eestis olev arvuti kasutusel on, mis on seotud minu ms kontoga. Microsofti nõuandeliini kasutada ei saa, sest sinna kontole sisselogimine jookseb selle tegevusega kinni.

Kui mobiilipoed avati sain konsulteerida mobiili ja arvuti ühendamise osas, kuid sellest polnud abi. Ka nemad ei leidnud lahendust. Probleem oli mujal. Nüüdseks paistab, et olen selle asja vist ära lahendanud – igatahes juba teist päeva olen saanud oma kontodele sisse. Tunnen, et võin lausa selles teemas konsultandiks hakata, sest tänapäeval on inimesteni ligipääs selliste küsimustega peaaegu võimatu. Igal pool vastab vaid arvuti sulle stampküsimustele.

Kui esmaspäevast lubati Goas lockdowni meetmeid lõdvendada, siis hakkas elu tänavatel jälle vaikselt käima. Esimeste katete eemaldamisega müügilettidelt kaasnes kopituse ja hallituse lehk ja luudadega keerutati üles suured tolmupilved. Aga tänaseks on pilt juba palju parem. Tehakse remonditöid ja värvitakse – vihma veel pole. Kaupa ka veel pole. Sest see, mis enne oli, on ilmselt lockdowni ajal pimeduse varjus kõik maha müüdud ja letid läigivad. Kaubaautod aga liiguvad ja kõik võtab aega.

Kes muret tunneb, et mis saatus minul ja minu viisal siin on, siis praeguse seisuga on viimane info, et kõigil välismaalastel on viisad ” suspended” seisundis. Kirjutasin uue pikendustaotluse ja loota on, et kuuks ajaks pikendatakse. Väljastati teade, et viisade pikendamine seotakse rahvusvaheliste lendude taastumise algusega. Ometi üks loogiline samm, sest millesk väljastada exit permit kui liikumisvõimalust pole. Millal see toimub, pole kellelgi aimu ja mis mahus lendude algust loetakse taastumiseks on ka omaette küsimus.

Praegu on aga Indias sisetransport seiskunud ja ühest osariigist teise saamine üsna võimatu. Mina ei kipu hetkel kusagile. Mul on siin ideaalsed tingimused praegu oma õlga ja kätt treenida. Kujutan ette kui keeruline oleks mul Eestis praegu kasvõi riietumine vastavalt külmemale ilmale.

Kui on olemas internetiühendus, saan ka online sessioone teha ja konsultatsioone whatsappis või messengeris.

One thought on “Hakkame ellu ärkama

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.