Soovitusi aiapidajatele

Kevad käes igal pool, mitte ainult Põhjamaades.

Mõtlesin juba varem, et kui ma Indiast liikuma ei saa, siis peaksin siin mingid taimed potti kasvama panema. Aga mis mulda siin kasutatakse ja kust saada seemneid? Hetkel muidugi üks suur karantiin kõik, aga see ei saa ju ometi täies mahus igavesti kesta. Ja kui ametlikult kestabki, siis selle varjus hakkab ikka mingi muu elu arenema.

Paar päeva tagasi jäi mu pilk pidama kohaliku farmi soovitusel, kuidas teha parimat kasvatusmulda kodustes tingimustes.

1.samm

 Muld (must või punane): 65%

Kookoseturvas  – 10 % (tegemisõpetuse video, otsingusse „how to make cocopeat at home“

Kuiv lehmasõnnik – 10 %

Kompost – 10 %

Kuivanud lehed, kliid – 2-3 %

Liiv 2-3 %

 Segada läbi ja lisada veidi vett

2.samm

 Tassitäis kikerhernejahu  ja tükike töötlemata suhkrut (Jaggery)

 Segada see veega, lasta seista

 Segada kokku eelmise astme seguga

Hoida segu pool päeva ja siis hakata taimi istutama

3. samm

Kord kuus eemaldada 4-5 cm pealmist mullakihti ja lisada veidi komposti-sõnnikusegu ning katta uuesti mullaga. Pinnata oleks hea  kookoseturba- leheseguga.

Sel viisil toimides  on tulemuseks:

-taimede kiire kasv

-ükski taim ei kuiva

-kerge kasvatada

-tugev juurestik

-muld hoiab hästi vett

– taimedel piisavalt toitaineid

 – tagatud vajalike mikroobide olemasolu

Kõige huvitavam ja küsimusi tekitavam osa on minu jaoks kikerherne jahu ja Jaggery lisamine. Milleks?  Esmapilgul tekkis mõte, et kas sipelgad söövad ära selle jahu ja suhkru ja tekib juurtele rohkem ruumi …Uurima hakates leidsin selgituse: Efficiency of organic compost can be increased up to 95-100% by using Jaggery in organic gardening. Jaggery acts as a good promoter to increase the absorption of nutrients by plants. Every organic gardener should use it.

 Vot nii! Kuidas taimed täpselt toitaineid mullast omastavad on saladus, aga kui nii väidetakse, ju on siis selleks alust.

Kikerhernejahule otsest selgitust ei leidnud, aga kuna ta segatakse sõnnikuga ja peab seisma, siis on loogiline, et see tekitab käärimisprotsessi ja kogu segus kiireneb ainete lagunemine, mikroobide hulga kasv ja kõik see muutub taimedele paremini omastatavaks tootes pidevalt sõnnikust  toitaineid juurde. Siinses kliimas kasutatakse sellist segu pestitsiidi -ja väetisevaba köögivilja kasvatamisel . Kuidas see toimiks külmemas kliimas, vajab katsetamist. Aga kindlasti on võimalik leida aseained mõningatele komponentidele kohalikust köögist ja loodusest.

One thought on “Soovitusi aiapidajatele

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.