Mida piirangud õpetavad?

Alati kui tuleb piir ette on elu mind õpetanud selles õppetundi otsima. Ma pean midagi aktsepteerima või muutma vaatenurka.

Olen nüüdseks üle kahe nädala elanud Andhra Pradeshi väikelinnas ühe pisikese tänava pisikeses majas; pisikesest toast saan ikka välja, aga liikumistrajektoor on aias umbes 20 m. Goasse tagasi saades ma vist pidevalt kõnnin….kõnnin ja kõnnin mööda lõpmata teed…

Ei, ma pole asumisele saadetud! Mulle üritatakse keset tihedat asustust luua ashramilaadseid tingimusi. Tundub, et edukalt.

Allergilisest nohust olen vaba: esimese nädala tegelesin mitu korda päevas taskurättide pesemisega. Siin on mul keelatud pabertaskurätte kasutada ja ega nende järgi ma ju ka minna ei saaks kuskile. Nüüd on asi unustatud. 2 nädalat sessioone ja erinevaid teraapiaid. Pole enam taskurätte vaja, kuigi niiskust ja tolmu on siin ohtralt.

Põlv on ka korras, väliselt ja tavalise liikumise jaoks. Aga pean sellele veel kaua harjutusi tegema, sest — selgus, et normaalse liikuvusega põlv peab laskma kükke teha täistalla peal. No mul ei lase kumbki põlv. Polegi asi niivõrd põlves kui lihastes, mis kinni hoiavad. Põlv laseb kükitada juba küll, kui olen varvastel. Ma kaldun arvama, et ma pole kunagi saanud täistallal kükkideks tasakaalu hoitud, aga kui peab – siis pole pääsu. Teen selleks mitmeid harjutusi ja massaazi ka iseendale. Ehk õnnestub!

Niipalju füüsilisest poolest. Vaimse poole pealt on piiratud tingimused väga arendavad. Kui ajas tagasi lähen, siis olen neid tingimusi endale ikka aeg-ajalt korraldada suutnud. Täiesti ettekavatsematult. Või kas see olin mina, kes seda tegi? Mina olin see, kes astus sammu mugavustsoonist välja tundmatusse. Sest seal sees olles ei toimu mingit kasvamist. Ja siis Universum korraldas ülejäänu. Ka selle siin :)))

Ei hakka detailidesse laskuma, aga teise nädala kogemused panid punkti tervele reale katsumustele, mida olen läbi aastate erinevate nurkade alt saanud vaadelda. Tulemuse kokkuvõtet saab lugeda uues teenuses, mida pakun “kaaskannatajatele”. See avaneb siit , aga sinna saab jõuda ka menüüst valides Töö minuga ja seal teiste hulgas on sellele eraldi link.

Kui kunagi Indiasse satute ja tee viib kõrvale turismipiirkonadest, siis varuge endale euromünte või -sente. Mul oli neid, aga jäid Goasse. Mis on päris kurb! Siin oleks saanud mitu inimest nendega õnnelikuks teha. Üks naabritüdruk tuli mulle kinkima märkmikku. Tema ingliskeelse sõnavara võis sõrmedel kokku lugeda ja ma ei saanud algul aru, mida ta täpselt tahab. Kirjutasin talle sinna paar soovi ja andsin tagasi. Aga ei, see pidi olema kingitus! Rebisin siis märkmikust selle lehe välja ja andsin talle. Mitte midagi muud anda ei olnud, sest mu pagas koosneb praktiliselt kõik Indias soetatud asjadest. Pärast nägin kuidas terve pere istus puu all ja üritati suure innuga hulka aega seda minu käristatud servaga kortsus märkmikulehte lugeda…..

One thought on “Mida piirangud õpetavad?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.