Natuke teistmoodi Indiat

Tulin Andhra Pradeshi osariiki Jaanuari lõpus ja hakkan lõpuks aru saama veidi kuidas see asi toimib mu ümber. Naised käivad siin eranditult sarides ja kõiki asjaolusid arvesse võttes saan aru, et see on sellistes tingimustes vist tõesti kõige kehasõbralikum riietusese. Minul pole midagi sellist, mis käed ja jalad kataks, aga kuskilt õhku vahelt sisse laseks ja seepärast on paras väljakutse päeval õues olla. Majadel on aknad pisikesed ja koopas elamise tunne kõige selle valguse ja soojuse keskel ei taha kuidagi üle minna.

Kogemust annab seevastu kuhjaga, sest kui füüsiliselt liikuma ei pääse, siis seda pikemad on rännud sisemaailmas. Tegelen siin ka oma kodulehe ümbertegemisega.

Kirjutan paar sõna oma allergilisest nohust, mis mul Eestis alati tekib ja mis oli peamiseks põhjuseks, miks ma üldse Indiasse jõudsin. Siin tegeleb sellega panchakarma ja ajurveda ekspert ja praanaga ravitseja, kellega iga päev saab läbi arutatud kõik reaktsioonid ja abinõud, mis vähegi mõju avaldavad. Ta on uurinud paljusid traditsioonilisi ravitsemise viise ja käib pidevalt ka ashramites üritustel kogemusi jagamas.

Tingimused on siin täpselt sellised, mis mu nina kohe reageerima peaksid panema. Ja alguses siia jõudes terve ööpäev rongis loksudes oli mu allergia lakke jõudnud – magamatus, väsimus, palavus, konditsioneerid, õhupuudus, palju inimesi….Nädala ajaga on asi juba üsna kontrolli alla saanud.

Tema ravi seisneb segava energia eemaldamises. Ta ei pane midagi juurde. Aga ta näeb kõike piisavalt suures pildis. Ise ma ei saanud seda eemaldada, sest tegemist on väga pikaajalise probleemiga. Haigused on keha viis sõnumeid saata ja kui muster on nii tugevalt sees, siis on vaja välist abi selle kustutamiseks. Keda huvitab, mida kujutab endast praanaga ravimine, siis tema kodulehel on sellest infot rohkem: http://www.pranichealingforall.com. Enamasti ravib ta distantsilt ja teeb online seansse.

Täna siis nagu Facebookis sissejuhatuseks kirjas on festival, mis seotud täiskuuga ja superkuuga. Linnatänavatel liigub tantsivate trummarite salk valjuhääldite saatel ja selle taga siis saab annetusi teha jumalatele ja templi saadikud jagavad selle puhul pühitsust. Terve selle aja kui ma siin kirjutan olen noppinud juustest riisiteri välja ja neid kukub ikka veel kuskilt juurde. Selline olukord siis kui oled ka osa saanud sedasorti üritusest.

Tempel nimega Sri buralagalama ammavaru oli kunagi sisse õnnistatud samasuguse täiskuu ajal, mis täna meile kõigile paistma hakkab. Kokkuvõttes siis võiks öelda – superkuutants! Huvitav on see, et pool aastat tagasi oli meil Eestis tšakratantsu üritus täiskuu ajal. Nii et Kuu paneb inimesed tantsima igal pool maakeral. Kes sellel osalesid saavad meenutada ja võrrelda siinset tantsu meie omaga 🙂

Festivali auks…või superkuu auks…joonistatakse maja sissekäigu juurde mustreid, mis edu ja õnne majja toovad. Siin pildil on osav naabrinaine, kes lihtsalt sujuva vabakäejoonega selle kõik maha joonistas. Materjaliks riisijahuga segatud pulber.

Ka mina andsin üritusele oma panuse :))

Siin on lapselaps, kes vanaema joonistuste taustal poseerib ja kes minu ihukaitsena mind mööda tänavat saatis. Kõige kummalisem asi, mida see neiu mulle rääkis oli, et tema unistus on minna kaitseakadeemiasse ja teenida mereväes. Nagu näete on siit kenasti paista ka kõikide majade ukseesised ja üldine tänavapilt.

One thought on “Natuke teistmoodi Indiat

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.