Uncategorized

Minu vigane vaatenurk

Mulle on alati meeldinud puuvilju süüa!

Kuna Eestis on kohalik saagikorjamine väga hooajaline teema, siis on mulle ka meeldinud soojemates maades alati lookas puuviljaletid. Ja kunagi pole ma mõistnud – miks kohalikud nii vähe puuvilju söövad? Vähemalt minu hinnangul ja minuga võrreldes. See oli mulle alati vastamata küsimus nii Indias kui lõunapoolsetes Euroopa maades.

 Tegeldes nüüd Rajinder Balla blogiga tekkis mul küsimus, mida ta üldse söögiks nimetab, kui käseb teatud päevadel välja jätta kõik puuviljad ja mahlad. Küsisin temalt selgitust, sest ma olen harjunud tihti üht  toidukorda päevas pühendama ainult puuviljadele. Samuti on mu tuttavate ringis toortoitlasi – kuidas siis nende toitu tema kirjelduste põhjal üldse nimetada?

 Ta vastas, et puuvilju ei ole hea sel viisil värskelt toiduna süüa. Nendes on süsivesikud, mineraalid ja vitamiinid. Aga maomahla toodab magu ainult tahke toiduga. Puuviljad jõuavad makku praktiliselt vedelana, nii et mineraalid ja süsivesikud ei saa peensooles imenduda. Jämesooles imenduvad ainult vitamiinid ja vesi. Sellisel juhul enamasti mineraalid ja süsivesikud puuviljadest läbivad meie soolestiku ja väljuvad koos jääkidega.

See vastus pani mind hulgaks ajaks mõtlema.

Olen ikka tõeline toiduraiskaja olnud kui see nii on! Teinud soolikatele trenni?

Hakkasin otsima lisainfot kas on mingeid uuringuid, mis kinnitaks seda või lükkaks ümber. Aga enamus tõepoolest kinnitasid vitamiinide saamist ja seda, et mineraalide omastamine toidust(mitte puuviljadest!)on parem C-vitamiini juuresolekul. Aga süsivesikute ja mineraalide saamine puuviljadest oli lausetes ainult tingivas kõneviisis ja oletustena.

 Järgnes küsimuste vastuste voor mu teejuhiga ja laias laastus on pilt puuviljadest – marjadest mul nüüd selline: Mina olen saanud puuvilju süües rohkem emotsioone kui midagi muud (samahästi oleks võinud ka puuviljade pilte vaadata!). Teine lugu on keedistega, mida sööme koos pudru või küpsetistega. Seal ei lähe need osad kaduma (minu moosikelder Viljandimaal sai taas selle taustal plusspunkte juurde!). Külmutada on mõtet ainult maasikaid ja vaarikaid, teised kaotavad sisuliselt kõik oma toiteväärtused.

Kindlasti on siin veel erijuhtumeid, sest detailidesse ei laskunud. Aga mõtlen nüüd sellele, miks Eestis on  puuviljaletid nii ahvatlevad? – ehk hoopis sellepärast, et ilus ja värviline ja toidab emotsioone, eriti pimedal ajal. Ja vitamiine on muidugi vaja, aga mitte kilode kaupa. Kui keegi suudab leida vastupidiseid tõendeid, siis oleksin huvitatud!

ilus värviline ju? edaspidi võib siis lihtsalt pilku nuumamas käia ja rohkem polegi vaja…
võrdluseks teine pilt. kumb on isuäratavam?

Võimalik, et ainult mina olen selline puuviljafänn olnud ja nüüd on lihtsalt tulnud aeg midagi korrigeerida!

Üks kommentaar “Minu vigane vaatenurk”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.