India

Goa hitte külastamas

India on mulle siiamaani tervikuna nii huvitav olnud, et mind pole tõmmanud kusagile ekstra põnevust otsima. Vaatamisväärsused on mujal piltidel alati ilusamad, kui neil, mis oma telefoni salvestatud. Niisiis meeldib mulle tutvuda kuulamis-ja maitsmisväärsustega ja kõige sellega, mida oma meeled mulle kokku miksivad lähiümbrusest. Aga see sõltub mõistagi ka palju inimestest, kes mu lähedale satuvad. Katrin on juba aastaid siin erinevaid reise korraldanud eesti gruppidele – nii jõudsin ka mina reisile, millel nimeks” 6 Goa hitti”

Algas see reis sõiduga läbi Vana- Goa ja kiriku külastusega, kus hoiul katoliku misjonäri Saint Francis Xavieri pühad jäänused. Need viimased olid kõrgel ja ligipääsmatud, aga see oli tegelikult esimene kokkupuude mul üldse India kristliku kirikuga – et ta on olemas, rahvast täis ja kuidas see kõik siin välja näeb.

reeglid kõigile ukse peal, loomad tunnevad end vabalt ja turvaliselt…

Siis suundusime Pondasse, kus ootas meid dziip, et viia läbi dzungli Dudshagari kose juurde. Tegemist India kõrgeima kosega, asub Bhagwan Mahaviri looduspargis.

dziibid turiste ootamas

Mitu kilomeetrit me seal dzunglis sõitsime on raske hinnata nagu siin üldse on igasuguse teekonna pikkus palju vähem olulisem kui selle läbimiseks kuluv aeg. Minu jaoks oli dzungli mõiste seotud ettekujutusega lapsena loetud paljudest reisikirjadest ja oli märksa teistsugusem, kui see, mis siin ümber avanes. Aga pidev dziipide vool edasi-tagasi oli huvitav nähtus. Seal pidi ju midagi olema!

teekonnal sai näha palju kriitilisemaid kaadreid, aga siis oli alati telefon liiga kaugel, et hetke tabada. Tuli ette ka, et mõni juht oligi valearvestuse teinud ja mõlemad autod ikkagi kuidagi teele ei mahtunud ….
..aga kohale jõudsid õnnelikult kõik

Kuigi ahvide söötmine oli rangelt keelatud, siis mõni ikka otsis kotist midagi ja nii nad seal siis muudkui voorisid autode vahel, peal ja all. Üks huvitav kogemus oli, et looduskaitsealale sisse sõites kontrolliti kotte ja nummerdati ära kõik kaasasolevad plastpudelid. Seda tehti ka tagasisõites, püüdes sellega hoida ära pudelite jõudmist loodusesse. Võib ju mõelda, et asi see silt sealt siis ära rebida koos numbriga või peita pudel kotipõhja vms – aga inimene on mõtlev olend ja selline asi paistab täiesti toimivat. Selline nummerdamine kannab rohkem sõnumit kui tühipaljas keelumärk, et prahti ei tohi maha vaisata. Ja ega keegi ei taha ju loopida sihilikult midagi looduskaitsealale, eriti kui selleks peab veel mingeid lisaliigutusi tegema hakkama. Igatahes mingeid pudeleid ja plastmassi kusagil vedelemas ei näinud.

suurtel puudel on tugev energia! seda tajusin selle puu juures nii minnes kui tulles

See oli üks eriline koht, sest nagu pildilt paistab on see “isekallistav” puu, millele ei pea käsi ümber panema vaid lihtsalt juurde minema. Peale meie sessiooni tekkis sinna mööduvatest turistidest järjekord, kes tegid peamiselt selfisid, mis on siin kui kõige populaarsem rahvussport, -kultuur ja -hobi.

rahvas tunglemas selfide tegemise tuhinas ja mõned ka ujumas

Vesi oli puhas ja parasjagu külm. Ujuma tohtis minna vaid päästevestiga ja seepärast oli veidi probleem pead vee alla saada – kuigi jahutus kulus igati ära. Järv kubises suurtest forellidest, kes olid vist inimestega koos ujumisega üsna harjunud. Nii tuligi siis lihtsalt sinna kalaparve siseneda ja tunda aeg-ajalt kedagi vastu kõhtu või kätt liikumas, sest ega neil polnudki ruumi mujale minna.

nii tiheda asustusega järve ei ole ma varem näinud!

Kose juures olid peamiselt esindatud vene ja india turistid. Peale ahvide me mingeid loomi tee ääres ei näinud. Aga tihe liiklus hoiab neid ilmselt sellest kohast kaugemal. Ja hindud elavad tihedalt koos, nii et mingeid väikseid omaette külakesi ei eksisteeri. Kui on metsik loodus, siis on seal omad seadused ja inimene peab sellega arvestama. Kose juurest ülevalt läks mööda ka raudtee, nii et see ei ole päris puutumatu koht. Aga turistidel huvi on ja töökohti on selle teenindamiseks kohalikel päris palju – alustades autojuhtidest, valvurid, pudelikontrollijad, pudelinummerdajad, turvatöötajad järve ääres, päästevestide jagajad, lisaks sai ju turistidele kaasa müüa kõike mõeldavat -jooke, sööke, ka ahvide toitmiseks – kuigi see on keelatud, sest kui hooaeg lõpeb läheb söötmisega harjunud ahvide elu raskeks.

Advertisements

2 kommentaari “Goa hitte külastamas”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.