Tegelikult on need Jõulud siin ikka üsna värvilised, aga kuna kõige muljetavaldavamad olid seekord mulle Jõuludest ookeani ääres liivale ehitud kuused, siis võin neid siiski kollaseks nimetada. Iga restoran oli end ehtinud kuidas oskas. Ja kuigi on Jõulud ju teadaolevalt kristlaste püha, siis saginat siin kauplustes ja tänavatel on ikka tunduvalt rohkem kui muidu. Vaid ehk pooled turistidest peavad seda püha praegu, teine – venekeelne pool veidi hiljem. Teistel on kõigil oma pühad ja festivalid. Alates 29.ndast detsembrist kuni 5.jaanuarini ei saa siin enamikes firmades keegi reatöötajatest puhkepäevi, sest turistid ja sissetulek tahavad teenimist. Millal siis veel?
Viimasel ajal on lained rannas nii suured, et ujujaid palju ei ole. Seevastu on vees ja vee ääres aina rohkem selfide tegijaid. Ja selle koha peal avaldub inimestes peidusolev lavastajaanne ja inspiratsioon! Mille kõigega nad ennast koos pildile ei säti? Ja mis poose sisse ei võta? See on vaatemäng omaette! Hindudest puhkajad teevad isegi rohkem selfisid kui kaugemalt tulija, vahel ainult sellele enamus ajast kulubki, aga see on ka arusaadav – nad on tulnud vaid 1-2 päevaks, aga teised saavad siin klõpsida nädalaid.
Kõndides rannas piki veepiiri kuusest kuuseni avastasin lõpuks kurva tõsiasja, et niipea kui jõuan teise linna – Calangutesse, on mul mobiililevi väga hea ja kiire. Tagasi pöördudes Candolimi kaob see jälle nagu ta kõik viimased päevad on kadunud olnud. Ja jääbki ainus võimalus levisse saada ikka otsida mõni kiirema wifiga restoran. Kui uuesti kolimise mõtted tulevad, siis peaks tõenäoliselt linna vahetama. Aga siin siis pilt restoranist, kust olen teinud enamuse oma viimastest postitustest. Ja loomulikult siinsetest kaunistustest – Santa Claus ja ehted ei puudu kusagilt.
Pakun pilte veel mõnedest teistsugustest lähenemistest Jõuludele ja meeleolu loomisele eeskätt küll külalistele mõeldesturiste teenindavates kohtades
